Ida või Lääs

The Doorsi laulus "The End" lausus Jim Morrison kuulsad sõnad: "West is the best." Kindlasti ei olnud see esimene kord, kus seda kuulda võis, aga mida aeg edasi, seda enam mulle tundub, et tal võis õigus olla.

Oli aegu, kui ma olin ida mõtteloo ja kultuuri austaja (noh, natuke) ja mul oli selle teemaga ka mõnevõrra kokkupuudet, aga praegu jääb see teema mulle küllaltki võõraks (mis ei tähenda, et ma seda siiski ei austaks).

Kooli ajal õpetati meile filosoofiat ja meil tekkis vist isegi mingi seltskond, kes selle teemaga rohkem süvitsi tegeles (asjade selgitamiseks - mina sinna ei kuulunud). Mingi kerge skeene või nii...

Tõsi, kogu see teema oli alguses põnev ja paeluv ja nii edasi. Palju oli mõistatuslikku, arusaamatut, palju oli ka uut ja huvitavat, vastuseid, mida argielust ei saanud; veidi selline põhivoolust eemalekaldumise tunne oli ka, mis on ka alati põnev.

Mis siis juhtus? Noh, lõpuks tekkis see tunne, et nad seal idas muud ei teegi kui ainult mõtisklevad ja süvenevad endasse (liialdatult muidugi), see kõik üritas olla väga sügavamõtteline, endassetõmbunud ja metafoorse väljenduslaadiga. Kunagi mulle meeldis kõik, mis on diip ja millest võis otsida lõputult sügavamaid ja peidetud tähendusi, aga noh, vaheldust on vaja. Otsekohesust on ka vaja. Mõnikord võib lihtsalt kõik otse välja hüüda pikemalt mõtlemata.

Vaatasin hiljuti ühte Jaapani filmi. Nagu üks meist siis ütles, nad seal suhtlevad pereringis ka nagu mingil firma koosolekul. See kõik oli nii maru range ja ametlik. Isegi kõige lähedasemate inimestega on ranged reelgid, kuidas suhelda. Võibolla on selleks mingi põhjus, ma ei kujuta ette. Jaapani koolides, ma tean, on ka väga ranged võimusuhted. Õpetajad annavad korraldusi ja õpilased kuuletuvad. Küsimusi ses suhtes või arutlust ei ole. Ei ole just kõige arendavam keskkond.

Mul ei ole tegelikult Jaapani kultuuri vastu mitte midagi, asi on ainult selles, et ma ei saa sellest aru. Ja ma tean, et ma ei hoia end tagasi, kui on võimalus seda välja öelda.

Sama lugu on ka Jaapani joonisfilmiga, millel on seal vist palju laiem tähendus kui multikatel siinmail. Neist arusaamiseks peab vist mingit tausta paremini tundma või rohkem mingil õigel lainel mõtlema.

Ühesõnaga kõik see arusaamatus, hämming jne on põhjuseks, miks ma pigem lääne poole kalduksin. Sest oli ju lääs see, mis tootis vaidluskunsti (Kreeka minu teada), kodanikuliikumise ja oskuse kahelda käskudes, mis ülevaltpoolt tulevad. Need on kõik pigem läänelikud tunnused. Ja muusika. Orjandusest tulnud ainuke positiivne tagajärg on sajand tagasi Ameerikas alguse saanud muusika - blues, hiljem soul, funk, rock'n'roll jne - minu meelest muusikasaavutuse tipp, kuna selline muusika on kõige vahetum, kõige inimlikum ja kõige otsekohesem (minu meelest!). Võrreldes näiteks sümfooniaga, mis on ette valmis kirjutatud, orkestreeritud ja muud mood rangelt reguleeritud.

Aga see on ainult minu arvamus ja ma ei taha kedagi kritiseerida.

OK, mõnusat lugemist (tegelikult, siin punktis on see tõenäoliselt juba läbi loetud.)