Just see ingliskeelne sõna tuli mul esimesena pähe, kui ma juba mitmendat korda jalutasin poest tulles mööda vanamemmest, kes alandlikul häälel natuke toetust palus. Ma ei tea, kas ma kerjustest siia varem kirjutanud olen, aga kavatsenud olen küll.
Raatuse Comarketi ees neid on. Tegelikult esimesi aegu Tartus olles mind väga üllatas nende suur hulk ja just seal poe juures.
Aga see dilemma on väga suur - kas anda neile see paar krooni? Mis ta sellega teeb? Ostab ühe korra midagi süüa? Võibolla kallab hoopis kõrist alla? Ja edasi? Kerjab uuesti?
Mõni neist kindlasti ongi invaliid või vanadusnõrkuses või muul moel töövõimetu. Aga kindlasti mitte kõik... Täiesti kindlasti.
Mis takistab neil siis tööle minemast? Ei leia? Raske elu? Masendus? Mina ei ole kaugeltki see inimene, kes vaeseid põlastaks ja rikkaid taevani austaks. Otse vastupidi. Neid, kel raske on, tuleks aidata - kuidagi. Aga sel ei ole mõtet, kui nad ise end ei püüa aidata.
Point, ühesõnaga - ei tasu end süüdi tunda, kui sa abipaluvale kerjusele sandikopikaid ei anna. Südametunnistus küll jääb piinama ja mõnel neist ei olegi paremat võimalust. See on äratundmise küsimus... Aga ei tohiks anda vale sõnumit, et sel teel on lihtne raha teenida. Hea on, kui suudad õnnetutele kaasa tunda, aga palju on ka neid, kes seda kurjasti ära kasutavad.
Mis tuletab meelde, et peaks ka tööd otsima.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
See on jube huvitav teema, mille üle mulle hirmsasti meeldib arutleda. Aga et praegu jutt mölaks ei läheks, ütlen vaid üht: kui on kahtlus, kas anda või mitte anda, siis kõige mõistlikum on otsus vast süüa viia. Näiteks alles hiljuti oli mul nimetatud poe juures selline olukord, kus vestlesin sõpradega ning meie juurde astus üks "kerjus". Jutumärkides sellepärast, et ma nimetaks teda pigem põhjakäinud joodikuks. See selleks.
Ta tuli meie juurde ja palus, et ostaksime talle poest saia, piima ja juustu või vorsti. Ta tunnistas ülimalt avameelselt, et ei taha raha küsida, kuna teab, et joob selle maha.
Niisiis, korralik kõhutäis on igal juhul etem kui must paberraha või metallist kopikad.
Sellega olen täiesti nõus. Üks kõhutäis ta elujärge küll ei paranda, aga vähemalt saab ta sellest mingit kasu. Aga hea seegi, et vähemalt ausalt üles tunnistas...
Post a Comment