Reede õhtu. Sõltuvalt, kuidas võtta, võib olla ka laupäeva varahommik. Aga mina ütlen, et on reede, sest minu jaoks algab uus päev ärkamisega (kui öö vahele jääb, siis on muidugi keerulisem tajuda, kust see piir jookseb - tunde küsimus rohkem)
Reede õhtu puhul üldiselt eeldatakse, et kui töönädal saab läbi, siis tuleb seda täie rauaga tähistada, tõsine ilme näolt pühkida ja sõpradega välja minna. Noh, nii ta küllalt sageli läheb, aga täna leidsin end hoopis ühikas Aliast mängimas. Ja väga lahe oli - suutsime seda pea poole ööni teha (noh, tegelikult umbes poole üheni ei ole üldse keset ööd, vaid kusagil selle alguses, aga las ta siis olla...)
Välja ma siis lõppude lõpuks ei läinudki. Ei viitsiks ka ja kasutan võimalust, et tuba on üleni minu päralt, mistõttu ei põhjust ka magama minna. Vaba graafik.
Now playing: John Lee Hooker - Baby Lee
Kuigi nädal ise on vahelduva eduga üle kivide ja kändude läinud, tundub, et nädalavahetus ise tuleb suht killer. Ja mis hetkest on minu blogist saanud midagi isikliku päeviku taolist... ? Kummaline on selliseid asju siia kirjutada. Mis siin arvata, mingi targem loogika on otsustanud, et just nii peaksid asjad minema. Olgu siis... Ongi põnevam.
----
Tõmbasin just peaaegu viimasel sirupitilgale kriipsu alla. Mis tähendab, et homme tuleb vist poodi minna (tegel't tuleks niikuinii...)
Ja John Lee Hooker laulab parajasti viskist ja naistest. OK, järgmine laul on rahast ("...ain't got no money.").
p.s. Lauamängud on üks parim ettekääne, et seltskonnas täiesti mõttetuid ja jaburaid asju vahele hõigata. Aga üldiselt on see seda väärt.
---
2:14
skip to main |
skip to sidebar
No comments:
Post a Comment