Teadaanne!

Bloog läheb tänasest ametlikule suvepuhkusele. Kohtume sügisel!

Nädal

...algas, sest täna on esmaspäev. Nädal on jäänud ka mul väljas olla. Ei, siin ei ole mingit draamat, lihtsalt mainin ajalise tähisena ära.

Hiljuti kolisin - nagu ilmneb, ainult paar maja edasi, aga see hakkab olema mu Tartus olev varjupaik, kui väeosast välja saan. Püsielanikuks ma sinna ei saakski, sest neljakesi me lihtsalt hästi ei mahu ära sinna. Seega võin puhta südametunnistusega sealt juba selle nädala lõpul pikemaks ajaks välja kolida.

Jaanipäev vaja ära pidada. Ilmselt viivad tänavused plaanid kuhugi Võru kanti (kui õigesti mäletan). Raadio räägib praegu Saaremaa jaanitulest - täpsemalt loosib Raadio 3 välja mingisugused vabapääsmed sellele üritusele. Ise viibin hetkel Ülikooli kohvikus, kuna uues korteris ei ole veel nett sees. Plaan oli minna harjumuspäraselt Tartu Ülikooli Raamatukokku, aga näe see on 22. - 24. juunil suletud.

Nett on siin aeglane ja muusikat kuulan põhiliselt Youtube'ist, kuna oma praeguse läppari sain päris hiljuti ja seetõttu ei ole kõvaketta peal grammigi muusikat. Youtube'i asemel otsustasin veebiraadio kasuks, kuna tuubi videod hakivad.

Lisaks nett ka kõigub siin väga usinalt. Ainuke avalik WiFi'levi on ut-public, mis on "very low".

Logiraamat lõpetab.
Aga peatse kohtumiseni...

Leemurid

Esimene vaatus - sisenevad leemurid.


Vaenlase territooriumile luurele saadetud leemur



Emaleemur koos lastega



Nüüd teame, kust Edvard Munch oma meistriteose jaoks inspiratsiooni sai...



Teolt tabatud leemur (mis iganes tal parajasti pooleli oli)


Leemurid ei ole just kõige kergem publik...



Tal on relv käes ja sa oled tal sihikul.



Leemurid HRL'il



Eelmise jaanipäeva aegu Vormsil



Näitab attitude'i



Hõimutants Aafrikas (täpsemalt küll Madagaskaril, sest seal nad ju elavad)



Koos kaisuloomaga



"Nad ei saa mind kätte... ei saa... ei tohi saada..."


Paranoia - kahtlused - hirm...



Eristage siin, milline pea millise keha juurde kuulub...


p.s. Haa, te võite ju naerda, aga mul on üle tosina pildi leemuritest...

Leid

Kui sulle tundub, et kõik su eraelus, olmeküsimustes, suhetes ja tulevikuväljavaadetes on tõenäoliselt p**ses, siis mis on see, mis i'le lõplikult täpi paneb?

---

Duširuumis ei tule sooja vett...

Beware!

Täna öösel tuleb tõenäoliselt massiivne õppimismaraton homseks eksamiks. Samas pigem sprint, mitte maraton, sest seda tuleb teha lühikese ajaga ja kiiresti. Ma ei ole selle jaoks veel hetkegi õppinud ega lehekülgegi materjale lugenud. Vajalikke raamatuid ma raamatukogust ei leidnud. Seega tõenäoliselt tuhnin läbi kõik loengukonspektid ja otsin netist midagi soovituslike autorite kohta - õigeid materjale ei pruugi saada, aga natuke rohkem viin end teemaga kurssi küll.

Hea, et ma öösiti niikuinii ei maga...

On hold

Tõmbaks selle mängu korra pausi peale. Järg läks käest ära ja juhe hakkab kergelt kokku jooksma. Keegi on muutnud reegleid või toonud sisse uued tegelased. Või on süsteemis error. Eilsed mängureeglid enam ei toimi (vähemalt tundub nii) ja senised võidud võtavad ootamatuid pöördeid.

Kui pausi peale paneks, loeks korra juhised uuesti läbi ja äkki sain lihtsalt mingist kohast valesti aru. Samas need levelid ei tule ühes reas üksteise järel - neid on terve rägastik ja igas suunas. Pausi ajal saaks kasvõi köögis võileibu teha või WC's käia. Või teha kerge uinaku, sest pilk ei ole vist enam nii värske kui enne.

Pealegi pausi peale pannes see screenshot, mis ette jääb, tuleb sageli üsna naljakas. Siis saaks näha, mis asendis miski on selle pausi ajal.

---

To all of you reading this bullshit - Thank You!

Random mõtted

*70'date Aerosmith on endiselt ikka tõsiselt hea (Back in the Saddle hakkas veebiraadiost mängima)

*Poole tunni pärast hakkab eksam, milleks ma olen ainult pealiskaudselt õppinud, aga kui valesti ta ikka minna saab...

*Blogisse (bloogi) saab alati naljakaid asju kirjutada.

*Igasugust jama on, aga see lihtsalt ei pane muretsema (on see siis tervislik optimism või haiglane ükskõiksus)

*Üldsõnaliselt ja ümber nurga kirjutada on kuidagi eriti imelik (kuigi just seda ma ju teen...)

*Huvitav, kas selle (ja võibolla ka mõne eelmise) postiga ma rikun mingisuguseid soo ja vanuse stereotüüpe ja peaksin sellepärast piinlikkust tundma?

*Eile avastasin endalegi üllatuseks, et romantilise komöödia stiili piires on ka täiesti võimalik head filmi teha (hämming)

*Ma tegelikult tahan populaarseks saada, sest mul on nii tohutult suur tähelepanuvajadus...

*Ignore the last one...

Ja õnnestuski

Suutsin olla terve öö ärkvel - lihtsalt ei õnnestunud magada. Vist on seda ka varem tehtud... Väsimust ei ole üldse.

Nii

Keset ööd ärkvel olles tulevad kõige targemad mõtted pähe. Viimasel ajal on neid hiliseid või pooleldi unetuid öid kahtlaselt sageli olnud. Elu on ka ise nii põnev olnud ja pakkunud nii põnevust kui sekeldusi (kuigi pakkumise ja saamise asemel peaks ehk hoopis ise võtma).

Nüüd kui on jäänud viimane kuu vabaduses, võib öelda, et eelmised mõned kuud on olnud mõnes mõttes küllaltki seiklusrohked - millest päris kõigest ei tahakski siin rääkida. Taaskord, kes teab, see teab.

Ei-ei, päris palju on olnud ka head. Uusi meeldivaid, lahedaid, huvitavaid tuttavaid, uusi kogemusi, millest kuskil kunagi kindlasti kasu on, igasugust. Võib-olla see idee, et viimased hetked tsiviilis peaksid käima suure ja meeldejääva mürtsuga, ongi mingis omapärases variandis tõeks saamas/saanud.

Päevast päeva tiksuda on mugav, aga no k**at, vahel tuleb asjade üle järgi mõelda. Noh, teha vahekokkuvõtteid jne. (ja siis vorpida see seosetuks "diibiks" tekstiks, nagu mina praegu teen...). Samas on väga hea ajada inimestega msn'is lihtsalt tühja juttu või lobiseda ja kujutada ette, et absoluutselt kõige tähtsam küsimus on see, et mida poest läbi minnes süüa osta. Samas võib-olla ongi...

Tuleks see juunikuu teha võimalikult oluliseks. Tööd ei ole mõtet see aasta otsida. Kooliga tuleb otsad kokku tõmmata. Ongi vist kõik. Sest pärast seda antakse mulle 11 kuud kohustustevaba aega, kus ma ei pea ise midagi otsustama ja elu korraldatakse ära minu eest (kuna ma ei ole seda veel siin otsesõnu maininud, siis kes ei tea, mind ootab suvest tavapärane militaarkarjäär).

Mitmed, kes on selle läbi teinud, on väitnud, et see on olnud küllaltki mõttetu aeg. Samas peab tast mingit kasu olema, muidu oleks tegu küll väga lolli süsteemiga. Ega ma isegi selles osalemisest väga vaimustunud ei ole, aga vahel on lihtsam olukorraga leppida kui oma turvalisest argipäevast kramplikult kinni hoida ja muutusi karta.

Siiski ei tasuks selle militaarteema külge igasugu mütoloogiat ja romantikat pookida. Jätke ses suhtes oma illusioonid, kellel need on. Kõike kuuldut arvestades olen rohkem kui kindel, et midagi ülevalt ilusat ega suurejoonelist seal ei ole. Aga see selleks...

Ehk on aasta pärast kõik selgem ja saab natuke oma "tagatuba koristada". Praegu on ta suht segamini ja midagi tarka välja ka ei mõtle. Kes teab, mis aasta pärast on...

Ja kui minust ei ole enam midagi endist järel, kui ma tagasi olen, siis taguge mulle mõistus pähe või öelge must lahti. Mõned asjad ei tohi muutuda...