Vangide küsimus on taaskord päevakorral. Meediast käib läbi arutelu vangide arvu vähendamine ja ennetähtaegne vabastamine - enamasti eelarve kokkuhoiu eesmärgil. Räägitud on ka vangistuse asemel jalarõnga paigaldamisest ning Kuku raadios oli just äsja juttu ka üldkasulikust tööst.
Kõige selle taustal võiks esitada igavikulisena näiva küsimuse - kas vangla on üldse parim vahend pättide ohjeldamiseks. Ühest küljest on arusaadav, et ohtlikud kurjategijad tuleks ühiskonnast eraldada. Aga kuidas käsitleda leebemaid rikkumisi, mille puhul rikkujal lihtsalt seaduse järgimine hästi "ei õnnestunud"? Mitte, et ma tahaksin kuritegusid alatähtsustada, aga kui isik ei ole ühiskonnale otseselt ohtlik, kas on vaja ta vangi lukustada?
Tõsi on, et see läheb riigile nii mõndagi maksma. Lisaks teeb vangi isik läbi muutused, mis teevad tal raskemaks normaalse elu juurde naasta. Nii kirjutas Päevaleht mullu 18. juunil:
"Täna toimunud EQUAL programmi lõpufoorumil riskirühmade tööhõive probleeme arutanud eksperdid leidsid, et oma senisesse sotsiaalsesse keskkonda naasnud endistel vangidel on suurem oht kalduda tagasi kriminaalse eluviisi juurde."Ja veel:
"“Kõige suurem probleem on see, et neil puudub töötamise harjumus ja nad vajavad tööturuga kohanemiseks aastaid – kahjuks neil seda aega ei ole ja paljud jõuavad seetõttu vanade eluviiside juurde tagasi,” tõdes [Haapsalu Tööotsijate Ühingu juht Taavi] Käsk."See räägib nii mõndagi. Kui nüüd näiteks kaaluda juba korra mainitud töö varianti - töökäsi oleks alati juurde vaja; ülalpidamiskulud oleks väiksemad või vähemalt tuleb sellest ka midagi tagasi; kinnipeetavate moraalne allakäik oleks väiksem.
Need on lihtlabased ja üldse mitte asjatundlikud järeldused, aga neist ei saa mööda vaadata. Tõsi, korduvaid ja tõsiselt ohtlikke kurjategijaid ei saa ühiskonna keskel töötamas hoida... aga samas - vanglas istumine on ka üks põhjuseid, miks pättidest "elukutselised" pätid saavad.
Töö hoiaks seega kinnipeetavad aktiivsena, nad osalevad edasi ühiskondlikus tegevuses ja on ühtlasi ka kasulikud. Kuidas see psühholoogiliselt mõjuks? Kindlasti paremini kui kongis istumine. "Vabaks laskmisel" on tavalise elu juurde tagasi tulla samuti lihtsam, kuna töötegemisharjumus on olemas.
Liiga kerge põgenemisvõimalus? Võimalik, aga alati võib kasutada jälitusseadmeid/järelvalveseadmeid. Muidugi on ka võimalus, et see ei ole üldse vettpidav süsteem (kogu see jutt on küllaltki hüpoteetiline).
Samas võib tänasest Päevalehest lugeda:
"Hetkel on justiitsministeeriumi arvel 65 võrukandjat. 22. maist 2007 kuni 06. maini 2009 on kokku paigaldatud 415 elektroonilise valve võru. Elektroonilise valve kohustus on lõppenud kokku 350-l isikul, neist ebaõnnestunult umbes 8 protsendil, kes on vanglasse tagasi saadetud."8 protsenti ei ole liiga suur arv, et seda süsteemi nõrgaks pidada - see näitab, et enamikel juhtudel rõngastatud kinnipeetutega olulisi probleeme ei teki. Siiski on tegemist nendega, kellele on määratud kuni kuuekuuline vangistus, mistõttu on tegemist võrdlemisi leebete kuritegudega.
Lühiajalise vangistuse asendamine järelvalvega on esimene samm selle poole, et kuritegevuse ohjeldamise süsteemi progressiivsemaks muuta. Kui õiged need muutused on, seda ei saa kunagi täpselt ennustada. Kui aga need ennast õigustavad, võib vangistust üha enam ja enam asendada variantidega, mis kõigile osapooltele otstarbekamad on.
Sellega ma oma mitteeksperthinnangu lõpetan. Ärge mu sõnu ülemäära tõsiselt võtke - see oli siiski pelgalt mõttearendus, mitte konkreetsed asjatundlikud soovitused.
