Postimehe kinnisvararubriigis on uudis, mille esimene lõik ütleb: "Heitlikul kinnisvaraturul on eestimaalaste keskmine ostujõud tagasi 1997. aasta tasemel, mil keskmise palga teenija sai endale Tallinnas lubada 40 ruutmeetrist korterit."
Mis mulle silma hakkas, oli sõna "eestimaalane" iseenesestmõistetav kasutamine. Aasta-paar tagasi, kui olid teravamalt päevakorral rahvusküsimused Eestis, käis arutelu, milles muuhulgas pakuti välja, et eestlaste, venelaste jm siinsete rahvuste üldnimetajaks võiks panna "eestimaalased" - et vältida "eestlase" diskrimineerivat kõla vähemusrahvuste suhtes.
Viimasel ajal on päevakorral teised teemad ja eestlane-eestimaalane küsimusest ei ole (palju) räägitud. Samas näib see asendus olevat justkui meie sõnavarasse juurdunud.
Küsimus on selles - kas on vaja igas olukorras, kui räägitakse üldiselt riigi elanikest, rõhutada, et ei tehta vahet rahvustel? Kui on jutt ostujõust kinnisvaraturul ja tuuakse üldisi andmeid elanikkonna ostujõu kohta (lisaks veel võrdlusi rahvusvahelisel tasandil), on ju selgelt arusaadav, et räägitakse kogu Eesti elanikkonnast. Kui just ei ole kindlat eesmärki solvuda.
Tegelikult mul endal ei ole selles suhtes väga kindlat seisukohta ja ega üks ega teine variant mind eriti häiriks ka. Samas milleks ajada asju niisama keerulisemaks.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
Kusjuures ma ka just nädalavahetusel vaatasin Postimehes mingit pealkirja ("Eestimaalased peaksid tarbima Eesti piimatooteid" või midagi säärast) ja mõtlesin, et hulluks lähevad oma poliitilise korrektsusega. Suht häiriv.
Post a Comment