Täna hommikul vara kõndisin bussijaama, et Tartust ära koju sõita. Pool kaheksa on väga varajane kellaaeg ja tõepoolest, mul oli raske end üles ajada.
Buss oli kahekorruseline (Eesti variant double-deckerist) ja mina paigutusin teise korruse kuhugi etteotsa. Umbes paar kilomeetrit linnast väljas sisenes tüüp (varubussijuht, teine bussijuht, kahekorruselistele bussidele iseloomulik lisatöötaja bussis - pole õrnematki aimu, kuidas teda nimetada) ja teatas, et buss ei ole töökorras ja seetõttu tuleb uuele bussile ümber istuda. Tegelikult, kuna ma natuke ka und vaatasin ja klapid olid kõrvas, kuulsin ma ainult "bussipark" ja "teine buss", aga mõte oli ilmne.
Ma ei oska öelda, palju me sellega aega kaotasime, aga nähtavasti piisavalt, kuna mõni oli sellest väga ärritatud. Esimesel istmel asus üks naine juhiga väga ägedasse sõnelusse, väites, et talle vastutulevad sugulased peavad seetõttu liiga kaua ootama. Ei ole minu asi teiste probleemidele hinnanguid anda, mistõttu ta mure võis täiesti õigustatud olla.
Kuna me liikusime välja bussipargist, mis asub minu jaoks seni tundmatus Tartu osas, seega läksime linnast välja ka muid teid pidi. Tegelikult kuni umbes poole teeni Viljandisse tundus, et me sõidame täiesti võõraid teid pidi.
Muus osas midagi ebatavalist ette ei tulnud. Kuigi siis, kui Kuivastu hakkas lähenema, oli 25 kilomeetri maha sõitmiseks aega 15 minutit. Praam pidi väljuma kell 12 ja oli näha, et inimesed hakkasid sel hetkel pingsalt teeviitasid ja kellaaega jälgima. Kui ma ei eksi, siis järgmine praam oleks väljunud kell kaks. Tegelikult me jäimegi hiljaks, aga oh imet, viis minutit peale õiget kellaaega seisis too seal, visiir üles tõstetud ja justkui täpselt meid ootamas.
Ja nii ma jõudsin täna Saaremaale. Ja õigeks ajaks.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
Asi areneb.
Punkt.
PS. I hate you kuna sa jätsid mind joodikutekarja üksi.
Järgmine nädal seiklen juba Tartusse tagasi.
p.s. Tõepoolest, ma käin viimasel ajal tõesti koguaeg siia-sinna.
Post a Comment