Kas te olete märganud, et:

* Kui sa pead kuhugi kindlaks ajaks minema, jõuad sa sinna kas liiga hilja või liiga vara. Kui liiga hilja jõuad, siis järgmine kord hakkad varem minema - siis jõuad aga liiga vara ja sellisel juhul ei ole eriti millegagi oma üleliigset aega sisustada. Järgmisel korral siis hakkad jälle natuke hiljem minema...

* Kui su telefon heliseb, siis sa ei võta seda kohe välja, vaid kas üritad üleüldse seda õiget taskut otsida või siis tükk aega püüad seda oma taskust välja koukida - sest üldjuhul helistatakse sulle siis, kui sa seisad tihedas inimhulgas või istud bussis (ja üleüldse, enamasti märkavad teised sinu telefoni helisemist varem kui sina).

* Kui kassas makstes saad sente tagasi, siis esiteks kulub tükk aega, et neid sealt aluselt kätte saada (kui müüa just neid sulle käest kätte ei anna).

* Kui sa tahad uksest läbi minna ja keegi tahab sama teha ka teiselt poolt, siis esimese asjana järgnevad sellele mõlema luhtunud katsed kõigepealt ise minna, siis teine lasta, siis jälle ise minna, siis...

* Kui sa kasutad oma jutus mingit üldtuntud nalja, siis juhtub see olema just selles seltskonnas, kes sellest naljast midagi ei tea ja nemad ei saa kuidagi aru, millest sa räägid või millele vihjad.

* Kui keegi (sealhulgas vabalt näiteks sa ise) millestki rääkides läheb korra kõrvalteemale, et tausta selgitada või näidet tuua, siis üldjuhul ta ei jõuagi oma algse teema juurde tagasi ja hakkab hoopis millestki muust rääkima.

* Kui sa satud raadios oma lemmikloo peale, siis on see tavaliselt kohe lõppemas või just lõppenud; kui satub olema mõni eriti tüütu lugu, siis on see just alanud (sageli saad sa sellest alles kuulamise käigus aru, sest esimene loogiline mõte oleks, et sa tabasid selle kuskilt poole pealt või lõpu poolt, pärast aga selgub, et terve laulu jooksul on üsna sarnased käigud ja sina sattusid kõige esimese peale).

* Kangelased on filmides kõige igavamad tegelased.

* Kui sa pead hommikul vara ärkama ja kell (või telefon) sind läbilõikavalt unest äratab, siis soovid sa kogu hingest, et saaksid veel magada. Kui aga satub selline hommik, kus midagi teha ei ole vaja, siis ärkad sa mingil imelikul öisel ajal ja ootad, et hommik lõpuks tuleks (eriti kui majas või ruumis on teisi inimesi, kes hea meelega magaksid).


Ja kas te olete tähele pannud, et inimesed ei räägi kunagi tervetes lausetes. Enamus jutust on poolikud laused, parandatud lõpuga poolikud laused, hulk seosetuid sidesõnu ja hulk üksikuid sõnu, mis lõpuks kõik terviklikke mõtteid kokku annavad. (Olles ajakirjanduses töötanud, olen sageli pidanud taolist asja lausetesse ümber panema).

---

p.s. Nüüd tuli veidi negatiivse muljega tekst. Ei ole üldse nii - ilma nende lisaväärtusteta ei kujtuaks elu eriti ettegi...