Lihtsalt üks nending, mida mul jälle aeg-ajalt tuleb teha. Kui tuleb vastu mõni tuttav, keda ma just iga päev (või iga nädal) ei näe, ja kannab tumedaid päikseprille, mis suure osa tema näost katavad, on mul mõnikord tõsine raskus aru saada, kas seal taga on mõni tuttav nägu või mitte.
Võiks arvata, et päikseprillid nägu väga ei moonuta või varja, aga isiklik kogemus ütleb teisiti. Nii on umbes paar korda viimasel hetkel välgatanud: "Oot, see oli ju tema!" Aga selleks hetkeks oled tõenäoliselt jõudnud temast juba tuima näoga mööda kõndida.
Ei ole just parim viis, kuidas sõpradele muljet avaldada.
Ma kipun uusi tuttavaid ka ära unustama, kui juba mõnda aega neid näinud ei ole (nägusid siis, inimesi endid suudan ikka meelde jätta).
Ega siit muud järeldada ei ole, et tuleb oma sõpru ja nende nägusid paremini meeles hoida, ka neid, keda kuu või paari jooksul võibolla korra näed.
-------
p.s. Selle postitusega ma vist võitsin kõige ebaoriginaalsema järelduse auhinna (isegi, kui sellist olemas ei ole).
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
Varsti koputab sulle uksele UPS ja annab pidulikult (või ka mitte nii pidulikult) auhinna üle.
Loodame.
Post a Comment